Ameerikast tagasi

Tagasi vihmasel kodumaal... Mis tegelikult, reisilt tagasi tulles, on üsna armas.
Aga... kõigepealt... aitäh sulle, Tanel, et viitsisid meiega jännata.
Mul oli tõsiselt hea meel tunda meie viimasel õhtul Pandorases, et sa sobid sinna, kus sa oled. Inimesed, kes sind ümbritsevad hoolivad sinust. Tundus, et oled õnnelik või vähemalt väga lähedal oma eesmärkidele. Anna meile teada, kui suudame kuidagi sinu koduigatsust leevendada. Ja kui uskuda, et ka Nicole sul pilku peal hoiab, nagu ta mulle lubas, siis sa oled heades kätes küll :)
Aga nüüd reisist. Kuigi vahepeal oli idee, et teeks kohe sellise reisi blogi ja kirjutaks iga päev midagi, siis loomulikult kulus aeg hoopis muude asjade peale. Katsun nüüd tagantjärele sellest kirevast üritusest terasid välja setitada.
Eamuse ajast olime sellises väikses kuurortlinnas nagi Ft. Walton Beach. Praegusel ajal on tegemist unise linnakesega, sest... ikkagi talv praegu ja turistid sinna ei tule.
Siis käisime veel ka road tripil. Marsruudil Ft. Walton, Orlando, Miami, Key West, Tampa ja tagasi Ft. Walton. Kokku oli see umbes 2700 km.
Viimasel õhtul saime ka hea klubi kogemuse. Kõigest tahaks natukene rääkida.

Tipindus
Kuna Ft. Walton on kuurortlinnake, siis inimeste sissetulek tuleb teenindusest - hotellid, restoranid, pubid, kõrtsid, klubid, taksod jne. Ja see, mis rattad veerema paneb, on tip. On täiesti kohustuslik anda sind teenindavale inimesele tippi, sest see on tema põhisissetulek. Normaalne on 10..15%, kuid kui jääd teenindusega rahule ja kavatsed sinna tagasi tulla, siis ka rohkem. Võid kindel olla, et eelnevalt korralikult tippi jättes ja tagasi tulles, võetakse sind vastu kui vana sõpra ja võib juhtuda, et esimene ring tehakse baari kulul.
Ameerika keskmine palk peale maksude mahaarvamist jääb 5$..6$/h ringi. Ettekandjana töötades on sissetulek kusagil 30$ tunnis. "And if you are sexy girl behind the bar, you can get 50 bucks per hour...", seletas mulle üks türklasest ettekandja, kes on töötanud sellel ametikohal juba 13 aastat. Mine tea, kas see täpselt ka nii on või oli tegemist väikese liialdusega peale mitmendat õlut.
Mis mulle väga sümpatiseeris Pandorases, oli see, et ei tehtud suurt vahet, kes on boss ja kes mitte. Kõik tundusid olevat kui üks pere. Baari leti taga said kokku restorani omanik, kokk ja ettekandjad. Patsutati üksteisel õlale ja hõiguti, "Wazup dude, how was your day?". Ja kui vaadata neid autosid, mis õhtul retorani parklas olid, siis oli tegemist kohaga, kus käis linnakese koorekiht. Igatahes.. õhustik, mis töötajate vahel oli, oli kadestamist väärt.
Tipinduse jõust räägib ka järgmine seik. Nimelt oli vaja õhtul takso tellida. Taksojuhil aga ei tulnud aadress meelde ja Tanel pidi päris mehiselt pingutama üle mobla, et taksojuhti kohale juhtida. Taksosse istudes järgnes pikk vabandus, et päris piinlik lugu jah, et ei osanud kohale sõita. Pealegi tundis taksojuht Taneli ära, kes oli talle aastavahetusel päris korraliku tipi andnud. Järgnes pikk ja veenev jutt sellest, kuidas edaspidi võib talle loota. Et kui vähegi kuhugi vaja sõita, siis "... just give me 15 minutes. I'm your man!". Ja loomulikult selle sõidu eest meilt raha ei võetud. Teades, et talvised kuud on taksojuhtidele kõige halvemad ajad, siis oli see tõesti väga tähelepanuväärne shest.
Aga taksode juurest läheb kohe jutt autodeni :)

Autodest
Autod, nagu kõik muugi Ameerikas, on suured. Kuna mu hea reisikaaslane, naabrimees Marko, on vana auto p....e ja üldse teab autodest kõike, siis pidin ma esimesed kolm päeva tema pidevat oigamist kuulma ja edaspidi ainult aegajalt, teemal, kui odavad on ikka uued autod. Ja et miks ameeriklane ei sõida ometi diisliga, kuigi see oleks palju odavam. Kogu selle aja jooksul me nägime ainult kahte diiselmootoriga sõiduautot.
Ameerikas on auto kõik. Võib-olla võiks öelda, et see on Ameerika sümbol. Keegi jala ei käi. Isegi kõnniteid pole. Jala käimas võib näha venelasi või nö. afroameeriklasi. Meie ei näinud tegelikult, aga noh, legend räägib. Ja siis muidugi lõbusaid eestlasi, kes kohalikust bensukast kahe kasti õllega koju ruttavad :) Mis olevat tegelikult natukene seadusevastane, et sa avalikult, alkohol näpu otsas, linna avalikus ruumis ringi patseerid.
Autodest on linnapildis valdav truck. Kuigi tavaliselt ameeriklasel sellega midagi vedada ei ole, on perepeal trucki omamine peaaegu kohustuslik. Ja mida kõrgemaks suudab omanik selle tuunida, seda tehtum mees ta on. Tavaline pilt majadeesisest oligi selline, et üks truck, üks väiksem auto ja mootorpaat. Kahe 125 hj. mootoriga... bensiiniga loomulikult. Oli ka nelja mootoriga varjante