Miks?

Mõnikord on nii, et käid ringi ja tekib küsimus, et "Miks...?". Näiteks, et oled kusagil suures poes, käru on kaupa täis ja seisad kassa sabas. Ja siis vaatad, kuidas kliendid paari üksiku kaubaga lähevad lups ja lups express kassast läbi. Et kauplus justkui soosiks vähem ostmist. Noh, iseenesest ju väga terve lähenemine - soosida vähem tarbimist. Kuigi kahtlen, kas selline mõtte oli neil inimestel peas, kes kaupluse püsti panid. Et tegelikult oleks ju loogiline, et kauplus soosib neid kliente, kel käru kuhjaga kaupa täis, kas pole? Aga näed, on teistpidi. Miks? Nojah, nüüd on riputatud telekad kassa sabas seisjatele...
Või siis selline küsimus, et mille pagana pärast (ehk siis Miks?) on vaja trükkida kassast välja pikk tshekk, kui enamasti see rändab kohe prügikasti. Kuna enamus maksab nagunii kaardiga, siis kas ei võiks olla kaarditerminalis pärast pin koodi sisestamist küsimus, et kas tshekki soovid? Mõelge, milline kokkuhoid see oleks!

Usaldusest...

Hmm.. mis karm pealkiri... :)
Aga minu käest küsiti siin paar päeva tagasi, et mis vahe lihtsalt tuvusel ja sõprusel. Et mis ma arvan. Ja viimasel ajal on need mõtted ka niisama pähe trüginud.
Minu jaoks tundub asi tegelikult lihtne - usaldus. Täpsemalt usalduskrediit. Kui seda "valuutat" on piisavalt, siis on sõprust küll. Kui seda aga pole, siis pole midagi... Selles valguses omandab muidugi ütlus, et tööl ei ole sõpru, on vaid head kolleegid, hoopis uue varjundi, kas pole? On mida mõelda :)
Kui viitsite, siis kommenteerige!

Proovige!

Üüber cool sait! http://wordle.net/
Polegi vaja suurt seletada. Minge proovige! :)

Poliitikust

See on vana nali, aga millegi pärast kuidagi hästi sobilik tänasesse päeva....

Tuleb siis poliitik tisrkuse direktori juurde ja ütleb, et tal on jube vahva trikk. "Noh, milline?", tekib direktoris huvi. "Teate, kujutage ette, pooleldi pime areen ja keset areeni suur ventilaator". "Nii??", muutub direktor uudishimulikuks. "Ja siis visatakse ämbritäis sitta ventilaatorisse. Ja veel. Ja veel. Niikaua, kuni kogu publik on koos!". "Aga kus siis trikk on?", on direktor natukene pettunud. "Aga siis tulen mina....Üleni valges"

Heategevusest

Kui järjekordne partner oli lepingu tähtaegadest üle sõitnud ja talle sellekohane meeldetuletus saadetud, siis tuli projektijuhilt alljärgnev vastus:

> Leping sai allkirjastatud kuna? Mis ajal ma lubasin teile et minu
> inimene saab seda projekti teha? Sellest tulenevalt teeb inimene seda
> projekti oma vabast ajast sest lepingu allkirjastamine võttis terve
> igaviku jälle AAAA poolt! See projekt on heategevus projekt BBBB
> jaoks, reeglina me ei tee üldse alla 1,4 MEEK projekte ja me tulime
> teile vastu selle projekti tegemisega. Seega ma olen sügavalt solvunud
> CCCCC kirja peale ja tulevikus kindlasti enam sellist asja ette ei
> võta kunagi.

Et siis oleme jõudnud sinnamaale, kus IT firmad tegelevad Eestis heategevusega... Muidugi, ei saa nüüd ühe näite põhjal kohe mingeid üldistusi teha, aga... see konkreetne projektijuht võiks oma kooli ja koolituste rahad küll tagasi maksta

Clearinghouse of Meaning

Reuters on andmas weebindusele uut tähendust. Et äkki isegi web 3.0? Ehk siis on tulnud välja teenusega Calais, mis peaks surfama mööda etteantud veebilehte (või mingit muud etteantud dokumenti) ja üritama klassifitseerima seal leiduvat infot. On tekkimas nn. semantiline web. Sündinud on sellised mõisted nagu Resource Description Framework (RDF) ja Web Ontology Language (OWL). Asja mõte on siis selles, et igatsorti infole (igale sõnale?) üritatakse külge riputada seda klassifitseerivat infot. Et kas mingi sõna on kuupäev, firma nimi jne. Pärast sellist klassifitseerimistööd on võimalik arvutitel otsida väga erinevaid seoseid informatsiooni vahel, mis veebis väljas ripub. Eespoolviidatud teenus on näiteks võimeline üles leidma nimesid, kohtasid ja firmasid. Ja mis kõige huvitavam, tekitama nende vahele kõikvõimalikke seoseid, a'la et kes kellega käib :)
The Economisti vastav artikkel on siin
Semantilisest web-ist võib lugeda ka wikipeediast

Vinge koduleht

Tõsiselt vinge koduleht. Ma ei julge öelda, et vinge firma... Aga kas sellise kodulehe omanik äratab usaldust või mitte?

Järjekordne pärl ted.com -is

Et mis juhtub, kui ajuteadlane (neuroanatomist) saab ajuinfarkti. Vaadake...

Uus vidin Googlilt

Kõik need, kes on vaevelnud näiteks koolis igasuguste küsitluste tegemisega, peaksid nüüd rõõmustama, sest Google on tulnud välja lihtsa küsitluste läbiviimise lahendusega. Täpsema selgituse ja õpetuse leiad siit. Sai järgi proovitud ja täitsa töötab.

Liiga täpne plaan kaitseb juhme inimesi!

Käisin reedel konverentsil "Märklaud", kus teemaks oli strateegiline planeerimine

Avo Kokk oli huvitav ja arusaadav esineja nagu ikka. Esitlus oli loogiline, üks mõte viis teiseni. Pilt seinal oli väga napp. Enamasti küsimuse vormis. Millele siis Avo vastas. Mõte, et pigem planeerida vähem kui rohkem, meeldis mulle väga. Eriti veel selles kontekstis, kus ma praegu töötan :) Üks mõte, mida tema esinemisest meelde jätta? "Liiga täpne plaan kaitseb juhme inimesi!" Ta on vastaval teemal kirjutanud ka näiteks Äripäevas.

Ilmar Raudsep. Mis ma oskan öelda. Tark mees, aga kahjuks ei oska omi mõtteid presenteerida nii, et need tunduks auditooriumile huvitavad. Palun, kallid sõbrad, palun, kui näitate ekraanil midagi, siis mõelge, mida te seal näitate. Tihe tekst, bulletit, kirjud graafikud on totaalselt out. Esimene asi, katsuge üldse hakkama saada ilma pildita seinal. Tullakse ju kuulama teid, mitte vaatama ja lugema teksti seinalt. Kui tahate, et teie tekste loetakse, kirjutage artikkel (noh, kui selline kehv mees, nagu mina, siis blogige :)). Ei ole mõtet teksti seinalt maha lugeda… Kurb tegelikult. Aga mis tema jutu point on? Vot ei saagi aru. Kohe näha, et pole vaeva nähtud sõnumi lihtsustamisega. Ei julenud küsida ka. Võib-olla siis see, et igasugune edu mõõdik võiks olla suhtestatud millegiga. Et mitte käive pole näitaja vaid pigem käibe suurus turu potentsiaalist. Tegelikult päris postmodernistlik suhtumine, kas pole? :P Või noh, natukene…

Mees pani mööda kõigi hea esitluse põhimõtetega.

Siis tuli juttu valgekraede kuritegevusest. Urmas Kaarlep ja Heiko Mäe rääkisid sellest, kas äri saab teha ausalt ja eetiliselt. Kui unustada ära küsimus, et kuidas see teema oli seotud strateegilise planeerimisega, siis taas… no milleks lugeda maha slaididelt?

Kõige viimasena esines Russell Williams, kes rääkis blogindusest ja selle kohast tänapäeva turunduses. Jutt oli iseenesest huvitav ja mees teadis, mida rääkis. Samas jälle… mis sel on pistmist strateegilise planeerimisega? Ja visuaalne külg esinemisel oli taas täielik saast.

Ehk siis kokkuvõtvalt jäigi ainukeseks poindiks Avo Koka oma, mille ma panengi nüüd ka selle postituse pealkirjaks :)

Esitlustehnikate koolitus

15. veebruaril teeme Katjaga taas esitlustehnikate koolitust. Seekord siis Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuses. Nagu ikka, tuleb juttu sellest, mida kuulaja hindab esineja juures ja mida mitte. Kuidas võita kuulaja südant ja kuidas aju. Mida peaks silmas pidama Power Pointi kasutades ja kuidas üldse seda programmi vältida. Räägime ka sellest, milliseid meetodeid me oleme näinud ja kuulnud teisi esinejaid kasutatavat. Lõpuks üritame ka ühest õnnetust slaidist saia teha :)

Microsoft, Yahoo! ja Google

Huvitavad sündmused on toimumas. Kunagi ma juhtusin lugema artiklit Google -ist ja tegin siia blogisse ka väikese kokkuvõtte sellest. Peale seda ma soovitasin paarile sõbrale hoopis Yahoo aktsiaid osta Googli asemel. Kas nad seda ka tegid, ma ei teagi. Ise ma millegipärast oma soovituse järgi ei toiminud :)
Aga mis siis on juhtunud vahepeal?

1. Jaanuari lõpus (30.01.2008) oli Yahoo sunnitud teatama oma tagasihoidlikest majandustulemustest ning muudest ebameeldivatest uudistest. Nimelt koondamistest ja kulude kokkuhoiust. Teatati 2007 aasta 4 kvartali 23% kasumi vähenemisest ning kuni 1000 töökoha koondamisest. Samuti ei lähe nail enam nii hästi AT&T -ga. Sealt jääb neil analüütikute arvates saamata 200$...250$ miljonit.
2. Ei läinud mööda paari päevagi (01.02.2008), kui Microsoft tuli välja avaliku ettepankuga osta ära Yahoo aktsiad kogusummaga $44,6 miljardit. See oleks teinud aktsia hinnaks $31. Hetkel oli Yahoo aktsia hind börsil $19,18. "Microsoft intends to offer significant retention packages to Yahoo! engineers, key leaders and employees across all disciplines,", on öeldud avalikus pöördumises. Kusjuures MS tegi avaliku pakkumise pärast seda, kui olid ebaõnnestunud läbirääkimised nõukogu tasandil, lootes mõjutada selliselt aktsionäre. "now is not the right time from the perspective of our shareholders to enter into discussions regarding an acquisition transaction," olla vastanud Yahoo! nõukogu MS -i pakkumisele
   
3. Samal päeval reageeris ka kohe Google ja nende CEO haaras toru ning helistas Yahoo! CEO -le ning pakkus oma abi MS ülevõtmiskatse vastu võitlemiseks. Ettepanek ei olla sisaldanud alternatiivset pakkumist vaid pigem partnerlust ja sellega seonduvaid garantiisid.

Igatahes, kõik progressiivsed IT inimesed on nüüd mures. Mures on ka Google, sest kaks tema konkurenti ühendavad jõud. Kuigi otsingumootorite turuosas ei tohiks Google midagi karta oma 58% osakaaluga Microsofti 10% ja Yahoo! 23% vastu. Küll on aga ohus muud teenused - IMS ja mailiteenus. Ja seega reklaamiturg tervikuna. Mures on ka Yahoo! ise, sest selline ülevõtmine vähemalt firma juhtkonna plaanide ja strateegiatega kokku ei lähe. See annab märku väga tugevast ensekindlusest, mis juhtkonnas valitseb, et suudetakse konkureerida Googliga ka ilma MS -ita. Minus tekitab selline enesekindlus küll imetlust ja usku, et Yahoo! suudab veel üllatada.
Ja IT inimeste mure üldises plaanis võib võtta kokku Google -i pää loieri sõnadega: "Microsoft's hostile bid for Yahoo raises troubling questions. This is about more than simply a financial transaction, one company taking over another. It's about preserving the underlying principles of the Internet: openness and innovation." Äraseletatult tähendab see seda, et kardetakse, et ka on-line teenused saavad tulevikus olema seotud operatsioonisüsteemiga. Et kasutajal jääb järjest vähem valikuvõimalusi, millist tarkvara kasutatakse sõpradega suhtlemisel või millisest serverist loetakse oma meile.
Igatahes... Kui Yahool õnnestub Microsofti haardest vabaneda (mida eriti ei usuta, et juhtub) ja aktsia hind taas normaliseerub, siis kaalun tõsiselt ka ise nende aktsiate ostmist.

Tagasi tööl

Nagu te olete juba aru saanud, on puhkus mul lõppenud ja ma tagasi tööl.
Tegin ühe eksperimendi. Nimelt puhkuselt tagasi tulles, oli mul postkastis 350 e-maili. Eksperiment seisnes selles, et ma kustutasin need kõik ära. Eemaloleku teates ma muidugi hoiatasin kõiki kirjasaatjaid sellest ja palusin oma meil uusti saata, kui ma puhkuselt naasen või pöörduda minu asendaja poole. Esialgu ei ole midagi katastroofilist juhtunud. Meilide läbilugemise asemel ma sain kohe esimesest tööloleku tunnist hakata tegelema sisuliste küsimustega. Nii et senimaani on kõik väga ok! :)

Enim vääritimõistetud terminid Eesti IT projektijuhtimise maastikul

Mis te arvate, mis on kõige enim vääritimõistetud terminid IT projektide juhtimise-s?
Minule tundub, et need on:
1. Agiilne arendus
2. Iteratsioon
3. Riskijuhtimine
4. SOA
Põhimõtteliselt on mulle jäänud tunne, et peaaegu alati tuleb üle küsida, kui mingeid mõisteid või temineid varrukast puistatakse, et mida ikkagi täpselt mõeldakse. Kas näitab see meie IT hariduse puudulikkust või mis, ma ei oska öelda.

Ameerikast tagasi vol2 - autoga teel

Aeg muudkui läheb ja varsti tööl tagasi. Seepärast veel mõned kiired kritseldused siia. Järgnevad infokillud on kas kuuldud teiste käest või siis ise teel tähelepandud. Seepärast ma ei tea, kas on kõik on ka 100% õige
1) Autos ei tohi olla alkoholi. Pagasnikus võib olla. Salongis mitte. Karistused on karmid. Käed lähevad raudu ja keegi isegi ei räägi sinuga enne, kui jaoskonnas.
2) Kui auto kinnipidanud politseinik kahtlustab sind alkoholi tarbimises, siis on sinu enda huvides nõuda nö. puhumist. Politseinikul endal pole õigust seda sinult nõuda. Talle piisab kahtlusest, et sul käed raudu panna. Või siis teeb sinuga ninatesti. Ja siis paneb käed raudu. Aga muidu piisab talle ka näiteks kas või sellest, et kui autost väljudes peaksid komistama.
3) Teede ääres võib päris sageli kohata väikseid ümmargusi silte, tekstiga "Drive safely". Mõnes kohas isegi mitut silti koos. Need on kohad, kus keegi on liiklusõnnetuses surma saanud. Väga preventatiivne lahendus.
4) Paaris kohas olid ka suured sildid, et "Sellel teel on aasta algusest surma saanud juba 25 inimest". Ka väga preventatiivne.
5) Punase tulega võib teha paremat pööret, kui pole just seda keelavat silti. Aga andma peab teed teistele autodele ja jalakäiatele (kui juhtub mingi ime ja keegi käib jala)
6) Muidu on liigelda Ameerikas suhteliselt lihtne. Liiklusmärgid on enamsti tekstilisel kujul ("Right turn only" jne).
7) Motelle on igas hinnas. Meil õnnestus ööbida 71$ kuni 110$ vahemikus. Selle hinna sees on tuba kahe kingsize voodiga. Mõnes kohas on võimalik ka lisavoodi tellida. Kõik vajalik on olemas. Erinevus on tavaliselt selles, kas nagid seinas logisevad või mitte ja kas konditsioneer müriseb või sahiseb :). Võib proovida ka nö. Inn -e. See on midagi motelli ja hotelli vahepealset. Väga laia hinnaskaalaga.
8) Kiirteede peal on kiiruse piirang 70 mph. Kui sõidad 80 -ga siis jääd ikkagi jalgu teistele. Kiiremini sõites aga võid tekitada politseis ebatervet huvi enda vastu.
9) Radari detektori kasutamine on täiesti legaalne. Aga politsei ei hoia radarit kogu aeg sees. Eriti öösel sõites, tuleb ta sulle seljataha, lülitab korraks radari sisse ja .... kiiruse ületamise eesti oli trahv, kui mu mälu mind ei peta, 600$. Täpselt ei tea, sest meil otsene kogemus puudus :)
10) Kaardi järgi on päris raske sõita. Eriti kui oled üksi roolis. GPS -il põhinev navigatsioonisüsteem on väga kiiresti äratasuv investeering. Exiti number tähistab miile tee algusest. Ei maksa minna selle lõksu, et loed näiteks exit -ite arvu õige mahakeeramiseni kiirteelt. Olenevalt kaardi detailsusest, ei pruugi seal olla näiteks kõiki exit -eid. Õigest mahakeeramisest möödasõitmine võib tähendada kümmnete ja kümmnete miilide sõitmist järgmise exit -ini ja sealt tagasikeeramist. Pikim vahe kahe exiti vahel, mida meie märkasime, oli vist kuni 30 miili.
11) Linnas on kaardi järgi suht võimatu orienteeruda.
12) Meil õnnestus auto rentida 5 päevaks 470$ eest. Aga see oli selline küna, et... uhh... õnneks oli meil kaasa tubli Marko, kes sisendas meile usku, et meil on ikkagi võimalik see teekond edukalt lõpetada. Auto rehvis (õige on öelda rehv, mitte kumm! :)) oli meil kolm naela ja ükski kummitöökoda polnud nõus seda rehvi puudutama, sest nad kartsid, et see laguneb lihtsalt ära. Rehvil olid pikkad mõrad küljepeal. Seega...
13) ... kui rendid auto, eriti just odavast kohast, siis kindlasti kontrolli üle, mis seisukorras on rehvid. Esimesel autol, mida meile pakuti, olid täiesti siledad papud all. Ja teisel me muidugi ei pannud neid naelu tähele... Aga õnneks pidasid rehvid vastu ja kõik läks õnnelikult.
14) Autot rentides pead tegema ka kindlustuse. Ära lase ennast petta superodavast kindlustusest. Meil oli kindlustus 5 päeva peale 100$ (hinna sees). Kui pärast lepingu nö. peenikest teksti lugesime, siis nägime, et omavastutus oli 1000$...
15) Ja üldse, ameeriklased kõlavad väga enesekindlalt. Erit lõunas oskavad nad rääkida nii rahulikult ja enesekindlalt, et... neil lausa peab olema õigus. Tegelikult tuleb aga vähimagi kahtluse korral üle küsida, et "Are you sure?", "Are you absolutely sure?". Ja kui sa oled paar korda nii küsinud, siis õnnestub sul lüüa ameeriklase enesekindlusse väike mõra ja ta loivab kuhugi taharuumi asja üle küsima. Või siis avab sahtli ja kontrollib kusagilt paberitest asja üle.
16) Lõpetuseks veel kommenteerides Marko kommentaari, et jah, Ameerika naised ei vaata sulle otsa, kui räägivad sinuga. Ja minu arust on see väga veider.

Ameerikast tagasi

Tagasi vihmasel kodumaal... Mis tegelikult, reisilt tagasi tulles, on üsna armas.
Aga... kõigepealt... aitäh sulle, Tanel, et viitsisid meiega jännata.
Mul oli tõsiselt hea meel tunda meie viimasel õhtul Pandorases, et sa sobid sinna, kus sa oled. Inimesed, kes sind ümbritsevad hoolivad sinust. Tundus, et oled õnnelik või vähemalt väga lähedal oma eesmärkidele. Anna meile teada, kui suudame kuidagi sinu koduigatsust leevendada. Ja kui uskuda, et ka Nicole sul pilku peal hoiab, nagu ta mulle lubas, siis sa oled heades kätes küll :)
Aga nüüd reisist. Kuigi vahepeal oli idee, et teeks kohe sellise reisi blogi ja kirjutaks iga päev midagi, siis loomulikult kulus aeg hoopis muude asjade peale. Katsun nüüd tagantjärele sellest kirevast üritusest terasid välja setitada.
Eamuse ajast olime sellises väikses kuurortlinnas nagi Ft. Walton Beach. Praegusel ajal on tegemist unise linnakesega, sest... ikkagi talv praegu ja turistid sinna ei tule.
Siis käisime veel ka road tripil. Marsruudil Ft. Walton, Orlando, Miami, Key West, Tampa ja tagasi Ft. Walton. Kokku oli see umbes 2700 km.
Viimasel õhtul saime ka hea klubi kogemuse. Kõigest tahaks natukene rääkida.

Tipindus
Kuna Ft. Walton on kuurortlinnake, siis inimeste sissetulek tuleb teenindusest - hotellid, restoranid, pubid, kõrtsid, klubid, taksod jne. Ja see, mis rattad veerema paneb, on tip. On täiesti kohustuslik anda sind teenindavale inimesele tippi, sest see on tema põhisissetulek. Normaalne on 10..15%, kuid kui jääd teenindusega rahule ja kavatsed sinna tagasi tulla, siis ka rohkem. Võid kindel olla, et eelnevalt korralikult tippi jättes ja tagasi tulles, võetakse sind vastu kui vana sõpra ja võib juhtuda, et esimene ring tehakse baari kulul.
Ameerika keskmine palk peale maksude mahaarvamist jääb 5$..6$/h ringi. Ettekandjana töötades on sissetulek kusagil 30$ tunnis. "And if you are sexy girl behind the bar, you can get 50 bucks per hour...", seletas mulle üks türklasest ettekandja, kes on töötanud sellel ametikohal juba 13 aastat. Mine tea, kas see täpselt ka nii on või oli tegemist väikese liialdusega peale mitmendat õlut.
Mis mulle väga sümpatiseeris Pandorases, oli see, et ei tehtud suurt vahet, kes on boss ja kes mitte. Kõik tundusid olevat kui üks pere. Baari leti taga said kokku restorani omanik, kokk ja ettekandjad. Patsutati üksteisel õlale ja hõiguti, "Wazup dude, how was your day?". Ja kui vaadata neid autosid, mis õhtul retorani parklas olid, siis oli tegemist kohaga, kus käis linnakese koorekiht. Igatahes.. õhustik, mis töötajate vahel oli, oli kadestamist väärt.
Tipinduse jõust räägib ka järgmine seik. Nimelt oli vaja õhtul takso tellida. Taksojuhil aga ei tulnud aadress meelde ja Tanel pidi päris mehiselt pingutama üle mobla, et taksojuhti kohale juhtida. Taksosse istudes järgnes pikk vabandus, et päris piinlik lugu jah, et ei osanud kohale sõita. Pealegi tundis taksojuht Taneli ära, kes oli talle aastavahetusel päris korraliku tipi andnud. Järgnes pikk ja veenev jutt sellest, kuidas edaspidi võib talle loota. Et kui vähegi kuhugi vaja sõita, siis "... just give me 15 minutes. I'm your man!". Ja loomulikult selle sõidu eest meilt raha ei võetud. Teades, et talvised kuud on taksojuhtidele kõige halvemad ajad, siis oli see tõesti väga tähelepanuväärne shest.
Aga taksode juurest läheb kohe jutt autodeni :)

Autodest
Autod, nagu kõik muugi Ameerikas, on suured. Kuna mu hea reisikaaslane, naabrimees Marko, on vana auto p....e ja üldse teab autodest kõike, siis pidin ma esimesed kolm päeva tema pidevat oigamist kuulma ja edaspidi ainult aegajalt, teemal, kui odavad on ikka uued autod. Ja et miks ameeriklane ei sõida ometi diisliga, kuigi see oleks palju odavam. Kogu selle aja jooksul me nägime ainult kahte diiselmootoriga sõiduautot.
Ameerikas on auto kõik. Võib-olla võiks öelda, et see on Ameerika sümbol. Keegi jala ei käi. Isegi kõnniteid pole. Jala käimas võib näha venelasi või nö. afroameeriklasi. Meie ei näinud tegelikult, aga noh, legend räägib. Ja siis muidugi lõbusaid eestlasi, kes kohalikust bensukast kahe kasti õllega koju ruttavad :) Mis olevat tegelikult natukene seadusevastane, et sa avalikult, alkohol näpu otsas, linna avalikus ruumis ringi patseerid.
Autodest on linnapildis valdav truck. Kuigi tavaliselt ameeriklasel sellega midagi vedada ei ole, on perepeal trucki omamine peaaegu kohustuslik. Ja mida kõrgemaks suudab omanik selle tuunida, seda tehtum mees ta on. Tavaline pilt majadeesisest oligi selline, et üks truck, üks väiksem auto ja mootorpaat. Kahe 125 hj. mootoriga... bensiiniga loomulikult. Oli ka nelja mootoriga varjante

Puhkasin Ameerikas

Hei!

Enne, kui juttu hakkan vestma, panen paar pilti siia.. Tervitustega !

Mingi ookeani kaldalt....

Ja siis semuga....

Ja siin... sellest.... ookeani veerelt.... nagu lubatud oli :)

Panene siis ka paar pilti siia.. tervitustega :)