Liiga täpne plaan kaitseb juhme inimesi!

Käisin reedel konverentsil "Märklaud", kus teemaks oli strateegiline planeerimine

Avo Kokk oli huvitav ja arusaadav esineja nagu ikka. Esitlus oli loogiline, üks mõte viis teiseni. Pilt seinal oli väga napp. Enamasti küsimuse vormis. Millele siis Avo vastas. Mõte, et pigem planeerida vähem kui rohkem, meeldis mulle väga. Eriti veel selles kontekstis, kus ma praegu töötan :) Üks mõte, mida tema esinemisest meelde jätta? "Liiga täpne plaan kaitseb juhme inimesi!" Ta on vastaval teemal kirjutanud ka näiteks Äripäevas.

Ilmar Raudsep. Mis ma oskan öelda. Tark mees, aga kahjuks ei oska omi mõtteid presenteerida nii, et need tunduks auditooriumile huvitavad. Palun, kallid sõbrad, palun, kui näitate ekraanil midagi, siis mõelge, mida te seal näitate. Tihe tekst, bulletit, kirjud graafikud on totaalselt out. Esimene asi, katsuge üldse hakkama saada ilma pildita seinal. Tullakse ju kuulama teid, mitte vaatama ja lugema teksti seinalt. Kui tahate, et teie tekste loetakse, kirjutage artikkel (noh, kui selline kehv mees, nagu mina, siis blogige :)). Ei ole mõtet teksti seinalt maha lugeda… Kurb tegelikult. Aga mis tema jutu point on? Vot ei saagi aru. Kohe näha, et pole vaeva nähtud sõnumi lihtsustamisega. Ei julenud küsida ka. Võib-olla siis see, et igasugune edu mõõdik võiks olla suhtestatud millegiga. Et mitte käive pole näitaja vaid pigem käibe suurus turu potentsiaalist. Tegelikult päris postmodernistlik suhtumine, kas pole? :P Või noh, natukene…

Mees pani mööda kõigi hea esitluse põhimõtetega.

Siis tuli juttu valgekraede kuritegevusest. Urmas Kaarlep ja Heiko Mäe rääkisid sellest, kas äri saab teha ausalt ja eetiliselt. Kui unustada ära küsimus, et kuidas see teema oli seotud strateegilise planeerimisega, siis taas… no milleks lugeda maha slaididelt?

Kõige viimasena esines Russell Williams, kes rääkis blogindusest ja selle kohast tänapäeva turunduses. Jutt oli iseenesest huvitav ja mees teadis, mida rääkis. Samas jälle… mis sel on pistmist strateegilise planeerimisega? Ja visuaalne külg esinemisel oli taas täielik saast.

Ehk siis kokkuvõtvalt jäigi ainukeseks poindiks Avo Koka oma, mille ma panengi nüüd ka selle postituse pealkirjaks :)