laupäev, 3. november 2007

Tippspetsialistid peab vabastama argitöödest

Kindlasti tuleb teile tuttav ette olukord, kus valides spetsialisti mingi keerulisema töö jaoks (kas kellelgi on ka lihtsaid töid?), kipud sa valima ikka kõige parema. Inimese, keda sa usaldad ja kelle peale sa võid kindel olla, et ta saab hakkama. Ja siis ongi väga lihtne tekkima olukord, kus sinu kõige kogenenumad spetsialistid on maksimaalselt hõivatud, stressis ja... põlevad varsti läbi. Samal ajal aga töötajad, kes on vähem kogenenud, keerutavad näppu ja neil justkui polegi midagi erilist teha. Sest sul on kiire ja pole aega neid õpetada.
Juhtusin lugema artiklit, kuidas kasutada IT maailmast tuntud agiilset mõtteviisi ka igapäevases juhtimises. Muude huvitavate ideede kõrval oli ka see, et vastupidiselt tavapärasele, peab juht koormama maksimaalselt just vähema kogemusega spetsialiste ja minimaalselt tippspetsialiste, hoides need nö. reservis kiirete asjade jaoks ja andes neile aega õpetada oma vähem kogenumaid kolleege, kes tegelikult seda vajavad.
Minu meelest suurepärane idee oma lihtsuses ja geniaalsuses :)

kolmapäev, 12. september 2007

FAQ's on Teams & Leadership

Hea link.
Sealt on pärit ka selline definitsioon:

How is a leader different than a manager?

A leader creates change. A manager ensures that organizational rules and procedures are maintained. The roles are paradoxical. Most managers are not great leaders. Most leaders are not great managers.

teisipäev, 26. juuni 2007

Google, kas tõus jätkub?

Robert Sutton on oma blogis kirjutanud huvitava artikli: "Arrogance: Google's Achilles's Heel". Nimelt väidab Stanfordi õppejõud, et Google on oma peadpööritavas edus muutunud ülbeks, muutunud hoolimatuks oma töötajate ning teiste konkurentide suhtes. Kuna Google on praegu kõige suurem tööandja Silicon Valleys ning Stanfordi üliõpilased leiavad suure tõenäosusega just Google -is rakendust, siis üht-teist nende õppejõud neilt ka kuuleb. Ta toob välja mitmeid ärevust tekitavaid signaale organisatsiooni kultuuris, mis võib-olla võiks olla ohu märkideks näiteks inimestele, kes on investeerinud Google aktsiatesse:
  1. Peadpööritav edu on tekitanud Google juhtides arvamuse, et majandusseadused nende puhul ei kehtis, sest "after all, we are Google"
  2. Kasvav ja järjest rohkem silma torkav ülbus suhtumises teistesse. See torkavat silma juba tööintervjuudel
  3. Kuna firmal on läinud nii hästi, siis neil sisuliselt puudub kogemus, kuidas hakkama saada kriisiolukordadega. Ehk siis, nad lendavad kõrgel ja kiiresti, kuid neil pole tiibu, mis kannaksid neid ka madalamatel kiirustel.
  4. Firma areneb järjest kiiremini ja palgatakse inimesi sellises tempos, et ei suudeta tagada kvaliteeti
  5. Lahkujad kurdavad, et seal töötada pole enam fun.
Samas ennustab Robert, et Google tagant hakkab tõusma Yahoo, kes on oma vigadest õppinud ja rühib järjest suurema hooga edasi. Lipsas vist ka Eesti uudistest läbi see, et Yahoo CEO -ks sai endine Yahoo looja Jerry Yang, kellest usutakse, et ta suudab Yahoo tagasi tippu viia.

neljapäev, 14. juuni 2007

Grupiprotsessid

Juhtusin lugema sellist materjali nagu Erle Nõmme ja Reet Valgmaa poolt kirjutatud "Grupiprotsessid ja nende juhtimine" Seal oli paar pointi loovusest. Nimelt jagavad sotsioloogid gruppe nende suuruse ja selle järgi, kui tugevad on sidemed grupi liikmete vahel - esmased ja teisased grupid. Esmasd grupid on "esmased" selles mõttes, et nad annavad inimesel esmase ettekujutuse ühiskonna ja inimsuhete vastasmõjust. Nendeks on näiteks perekond, sõpruskond jne. Need grupid on tavaliselt väikesed. Suhted nendes gruppides on väga lähedased, isiklikud, üldiselt muutumatud ja küllaltki püsivad. Teisased grupid on suuremad, suhted ebaisikulisemad ja ratsionaalsemad, vahel koguni formaalsemad. Ehk kokkuvõtlikult - esmane grupp on naturaalne, teisane grupp aga tehislik. No vot, ja nüüd väidetaksegi, et loominguliseks koostööks vajatakse just sotsiaalset turvatunnet ja seda pakub traditsiooniliselt just esmane grupp. Loogiline ju, sest igasuguse loovuse eelduseks on mitte karta läbikukkumist. Aga kas siis tõesti loovus näiteks tööl on välistatud või raskesti saavutatav?
Teine koht, kus puudutatakse loovust grupis on grupi liikmete rollilise käitumise kirjelduse juures. Nimelt et rolliline käitumine aitab inimesel grupis paremini toime tulla. Aga samas, kui rollist väga kõvasti kinni hoitakse, siis blokeerub loovus ja tekib läbipõlemissündroom.
Veel on ehk huvitav teada, et grupis eristatakse järgmisi arenguetappe: Kujunemine, konflikt, ühtekuuluvus ja koostöö. Ja kusjuures see on tsükliline protsess. Koostöö juurest minnakse taas kujunemise juurde. Ei taha siin ära tuua kõigi nende etappide kirjeldusi, kuid mulle tundub, et just koostöö faasis võib loota loovuse tekkele, sest just seda etappi iseloomustab muuhulgas , et üksteise nõuandeid ei tajuta kriitikana. Valitseb usalduslik õhkkond.
Et siis päris huvitav materjal. Mõtlemisainet natukeseks ajaks :)

reede, 25. mai 2007

Tahan ka....


Tahan ka endale sellist kontorit....

Googlist

Hei!

Mõtlesin, et tasun ühe vana võla, mis mul on, seoses Googliga. Nimelt lubasin kunagi tutvustada kõiki neid toredaid töövahendeid, mis internetist saada on ja põhjendada, miks ma ise nendest vaimustuses olen.
Googli otsingumootorit teavad vast kõik. Aga seda, et otsingu lehte on võimalik personaliseerida kõik-võimalike vidinatega, ei tea võib-olla kõik. Vidinaid on sadu. Kasulikke ja vähem kasulikke. Ise ma kasutan näiteks vidinaid, mis annavad lühiülevaate minu uudiste lugejast, meili kontost, dokumendihoidlast jne. Nendele võiks tegelikult pühendada terve eraldi artikli. Vaataks nüüd teenuseid eraldi. Kirjeldan omadusi, mis just mulle meeldivad. Seetõttu pole kasulike omaduste loetelu lõplik
GMail
Kettapinda 3GB. Võimalik ligi pääseda POP3 kaudu. Ka vastavat tuge omava mobla kaudu. Mobiilsetele seadmetele on tehtud eraldi WAP -i liides.
Meili lugemise keskonnas on võimalik suhelda otse kirja saatjaga, kui ta kasutab Google kontot ja on parajasti meililugejas.
Ja mis kõige olulisem... spämmi pole!
Reader
Tegemist on siis RSS -i lugejaga. Firefoxile saab installida nupukese, mille abil saab ühe klikiga lisada RSS kanali nö. jälgitavaks. Kõige coolim asi on see, et ma saan huvitavaid artikleid jagada oma sõpradega. Ehk siis tekitada ise RSS kanali, läbi mille saavad kõik, kes seda kanalit jälgivad, teada, mida ma olen huvitavaks pidanud. Ka blogerisse on võimalik tekitada nö. vidin, kus hoitakse kõiki artikleid, mida ma olen kunagi pidanud teistega jagamise vääriliseks. Minu poolt huvitavaks hinnatud artiklid asuvad siin ja RSS kanal on siin.
Olemas WAP -i liides mobiilsetele seadmetele
Google Docs & Spreadsheet
Tegu on dokumentide loomise, hoidmise ja jagamise keskkonnaga. Saab otse interneti keskkonnas luua tekstidokumente ja tabeleid. Olemasolevaid dokumente saab ka üleslaadida. Dokumente saab jagada välja redigeerimiseks või lihtsalt lugemiseks. Allalaadimiseks saab valida endale sobiliku vormingu.
Väga hea töövahend näiteks koolitööde tegemiseks. Võimalus poolikule tööle kommentaare küsida ja siis lõpuks töö nö. esitada õppejõule, saates talle ainult lingi. Eks siis sõltub teise poole soovist, kas ta loeb seda veebist või siis laeb alla ja/või trükib välja.
Dokumendid on alati arhiveeritud ja ligipääsetavad suvalisest arvutist, millel on interneti ühendus.
Bookmarks
Seda vahendit ootasin mina küll ise pikkisilmi. Küllap on olukord, kus tahaks ka teisest arvutist ligi pääseda mingile huvitavale kodukale, kuid link sai salvestadud enda arvutisse, meile kõigile tuttav. Nüüd on Google -is siis selline vidin täitsa olemas. Jällegi on võimalik lisada Firefoxile väike nupuke, läbi mille see vajalik link sinna vidinasse ilmub.

Nonii... alguseks aitab ehk :)

neljapäev, 10. mai 2007

Eurovisiooooon

Masendav..... täiesti masendav.... Tappev keskpärasus raamistatud pompoosse tulevärgiga.
Kas seda saab tõesti nimetada innovatsiooniks, mitu meetrit fiiberoptikat on veetud artisti kostüümi? Või kui suured on ekraanid taamal? Tehnoloogia on võimas.. aga see ei ole innovatsioon! Sisu ju ei ole. Sa võid esineja kas või kulda valada, aga ... kui sisu pole, siis on see kõik väga odav.
Vaatasin ja mõtlesin, et miks see küll nii on. Mõtlesin, kuidas Eestis on eurolaulu valitud. Kord valib rahvas. Siis valib uhke zhürii - püüab ära arvata, mis laul võiks meeldida veel suurematele massidele. Tulemuseks ongi hambutud ja täiesti magedad lood. Kas Eurolaulus saab äkki otsida iseloomustust kogu euroopas toimuvale? Keskpärased ideed garneeritud uhke showga. Üritades jätta mulje, et see, mis toimub, ongi tippude tipp. Ja siis rahvas vaatab...suu ammuli...
Georg Bernard Show on öelnud, et kuigi targaks peetakse inimest, kes kohaneb ümbritsevatele oludele vastavaks, seisavad arengu eesotsas ikkagi inimesed, kes püüavad muuta ümbritsevat vastavalt oma soovidele.
Masendav. Kuigi väike lootus ikkagi jääb, kui vaadata, mis lood Eurovisioonil võitnud on. Ikka need, mis kuidagi erilised on... Erilised siis muusika ehk sisu enda mõttes... Keep it Simple!

esmaspäev, 23. aprill 2007

The No Asshole Rule



Lugesin hiljuti sellist raaamtut. Päris huvitav oli üks definitsioon, et kuidas tunda organisatsioonis ära asshole-e: Mida suurem on erinevus inimeste kohtlemisel, kes on sinust ülevalpool organisatsiooni struktuuris võrreldes nendega, kes on madalamal või sinuga võrdsed, seda suurem asshole oled. Väga tabav võrdlus igatahes.

laupäev, 31. märts 2007

Creativity Loves Constraints

When people think about creativity, they think about artistic work -- unbridled, unguided effort that leads to beautiful effect. But if you look deeper, you'll find that some of the most inspiring art forms, such as haikus, sonatas, and religious paintings, are fraught with constraints. They are beautiful because creativity triumphed over the "rules." Constraints shape and focus problems and provide clear challenges to overcome. Creativity thrives best when constrained. Read more....
And see more...

kolmapäev, 28. märts 2007


Suurepärane presentatsioon...

Google ja Gapminder

Uudis räägib, et Google omandas Hans Roslingu (mäletate, see Rootsi demograaf, kelle presentatsiooni me oleme vist kõik suure vaimustusega vaadanud) Gapminder tarkvara. Oodata on põnevaid lahendusi!

reede, 16. märts 2007

Leon


Sai täna Leoni vaadatud. Üle pika aja.. on ikka hea film küll..
Kui Leon Mathildale "koristamist" õpetab ja talle vintpüssi muretseb, ütleb ta:
"Vintpüss on algajale hea. Oled algaja ja oma ohvrist eemal. Mida paremaks professionaaliks saad, seda lähemale võid temale minna. Kõige viimase asjana õpetan sulle kasutama nuga"
Milline suurepärane samasus müügiprotsessiga, kas pole? Oled algaja ja kogenematu, hoia kliendist kaugemale. Oled proff, võid.... igaüks tuletab ise :)

kolmapäev, 14. märts 2007

Arvan, et saime hakkama :)



Eile oli siis see päev, kus tegime Katjaga ka teise koolituse teemal, kuidas teha paremaid esitlusi. Tegelikult paluti algselt teha meil PowerPointi koolitust, kuid see tundus liiga igav. Pealegi leidsime, et asi pole mitte PowerPointi kehvas tundmises, vaid mõnes vales tõekspidamises, mida me Katjaga üritasime muuta. Meie eesmärk oli panna inimesi mõtlema, et milleks nad esitlusi teevad. Et kui kutsutakse kokku hulk inimesi ja kõik mida tehakse, on see, et loetakse maha tekst seinalt, siis... milleks? Võib ju vabalt saata inimestele need samad slaidid meiliga ja ongi eesmärk täidetud.
Ei taha nüüd siin kogu koolituse sisu hakata ära tooma. Mõned minu meelest hästi olulised punktid ainult.
  1. Esitlused on enamasti selleks, et midagi muuta inimestes, kes on tulnud sind kuulama. (kokkuleppel Katjaga ma ei kasuta sõna "müük":) ) Kui kuulajad oleks sinuga nõus, siis pole vaja rahvast kokku kutsuda
  2. Inimestele jäävad kergemini meelde emotsioonid kui kuivad faktid. Esineja ei pea mitte ainult tõestama, et see mis ta räägib on tõsi, vaid et tal on ka õigus. Ja see veendumus, kas jutt, mida räägitakse, on õige või mitte, tekib just emotsionaalsel tasandil. Pealegi on inimesel teadupärast kaks ajupoolt. Et lisaks vasakule, võiks tööd anda ka paremale poolele. Uskuge, kuulajad on selle eest tänulikud
  3. Mõelge tõsiselt, kas teil on ikka vaja midagi seinale näidata? Inimesed ei tule vaatama PowerPointi slaide, vaid tulevad kuulame sind. Ja kui sa tahad ikkagi midagi seinale näidata, ära palun kasuta PowerPointi malle. Need on ikka täitsa õudsad.
  4. Katsu hoiduda olukorrast, kus need samad slaidid, mida näitad seinapeale, kõlbavad ka kätte jagada. Tegelikult on see hea indikaator, kuidas eristada head esitlust halvast. Kui keegi tuleb sinu käest küsima, et vabanda, mul pole võimalik osaleda. Äkki annad mulle oma materjalid. Ja siis sa ulatad talle talle rahuliku südamega oma slaidid... Milleks siis sind üleüldse vaja on, kui piisab lihtsalt slaidide jagamisest??
  5. Kõige olulisem soovitus. Kasuta oma loovust esitlust ettevalmistades. Ja veeelkord, hoidu PP mallidest. Mõtle, mida ja kuidas sa saaksid teha huvitavamalt. See on väga nauditav protsess. Vähemalt meie jaoks oli, kui me seda koolitust ette valmistasime Katjaga :)
Igatahes, ma ei tea, kas ka meie kuulajatel oli sama huvitav ja lõbus kui meil Katjaga. Mõelda iga kord, et kuidas saab mingit asja teha huvitavamalt ja, mis veel tähtsam, kuidas teha midagi teistmoodi, on puhas fun!.
Küsisin ka Katja käest, et mis oli tema jaoks kõige huvitavam asi selle koolituse juures. Katja vastas:

"Huvitav on see, et kõige olulisem, mida ma esitluste koolitusest õppisin, ei ole üldse esitlemisega seotud. Et õppimiseks ja arenemiseks pole vaja muud kui maailmale avatud olla. Mul on tunne, et me räägime avatusest nii palju, et see on muutunud juba sõnakõlksuks, mille sisu üle tegelikult ei mõtlegi. Aga kui saabus üks hetk päriselus, kus sai midagi teha teistmoodi, siis… esimene reageering oli kaitsta oma ideed ja tõestada teisele, et see on õige. Sest, noh, avatus on tore küll, aga seekord oli mul ju õigus :)
Ma ei mäleta, millal see teadmine tekkis, aga ühest hetkest ei olnud enam oluline, kas mul on õigus või mitte. Oluline oli rõõm mõtlemisest või uute artiklite otsimisest või arutamisest, kuidas seda või teist võiks paremini lahendada. Ja siis tekkis ka arusaamine, miks ma seda koolitust üldse teen ja et õpitud asju saab ja peab „päriselus” kasutama. Kõlab lihtsalt ja labaselt, aga kui enda „tõest” lahti lasta, saab kaasa vabaduse tunde, sest kaob ära mure targana või huvitavana näimise üle. Ma ei ütle, et seda enam üldse ei ole… aga ma nägin, et saab ka teistmoodi. Nüüd tuleb lihtsalt seesama tunne ja teadmine kaasa võtta ka ülejäänud elusse.
Aga kui ma peaksin ütlema ühe asja, mis ma sellest koolitusest sisuliselt õppisin, siis oleks see mõte, et leia alati üks kõige tähtsam asi, mida öelda. :)"

Kuidas olla loov? - Hugh McLoyd

Sooviks reffereerida ja tutvustada teile ühte artiklit, mida on kirjutanud Hugh McLoyd. Artikli nimes iseeneses pole midagi uut – „Kuidas olla loov?“. Küll on aga seal mõtteid, mida tasuks ehk eraldi välja tuua.
Artikkel siis räägib , et kuidas olla oma töös loov. Tuuakse välja mõned täitsa huvitavad põhimõtted:

  1. Ignoreeri kõiki. Mida erilisem Sinu idee on, seda vähem teised inimesed saavad Sind aidata. Et kui Sul tuleb mõni hea idee, siis ei tea ei Sina ega ka keegi teine, kas see on ka hea idee. Kõik mida sa saad teha, on uskuda oma kõhutunnet, intuitsiooni. Mitte keegi ei tunne Sinu maailma nii hästi kui Sina ise. Ükskõik, kui hästi Sa seda üritad seletada ja kirjeldada. Tavaliselt suured ideed kipuvad ka Sind muutma ja sõpradele meeldid Sa sellisena nagu sa oled. Ega nad pole väga huvitatud sellest, et Sa muutud. Mine tea, mis see endaga kaasa võib tuua. Samuti tööjuures…kui inimesed on harjunud ühtemoodi töötama ja näevad, et see „töötab“, siis samamoodi jätkata on neil väga turvaline valik.
  2. Idee ei pea olema midagi suurt. See peab lihtsalt muutma midagi (maailma?). Loovus ei ole võidujooks suurtega. Ei pea võistlema selle nimel, et kirjutada mõnda suurt raamatut, filmi, mida iganes. Ei pea üldse üritama ilmtingimata silma paista. Ja üldse ei pea tegema midagi teiste jaoks, et avaldada muljet kellelegi teisele. Peab meeles pidama, et kõik mida tehakse, tehakse enda jaoks. Ja head ideed peavad tunduma eelkõige Sinu enda jaoks head. Nad on tavaliselt geniaalsed oma lihtsuses. Ja nendest väikestast asjadest sünnivad, arenevad, suured.
  3. Pinguta. 90% mis eristab edukaid inimesi vähemedukatest, on aeg ja töö, mida edukad inimesed panevad oma ideede realiseerimisse. Seetõttu, kui sul on hea idee ja Sa oled meeletult pingutanud selle idee realiseerimisse, siis ei pea Sa ka kartma, et äkki keegi varastab Su idee ja lõikab sellelt kasu. See on ainult siis võimalik, kui nad investeerivad sinna samapalju aega ja jõudu, kui seda oled teinud Sina. Ja kui nad on seda tõesti teinud, siis nad olnud lihtsalt paremad kui Sina.
  4. Ära looda, et keegi Suur tuleb ja avastab, kui head ideed sul on. Ja et siis on õnn ja rõõm Sinu tänavas. Keegi ei avasta midagi lihtsalt niisama. Head asjad sünnivad läbi valu ja vaeva
  5. Sa vastutad ise oma tulemuste eest. Keegi ei tule Sulle ütlema, et kas see, mida teed, on mõistlik, hea, kasulik. Liiga palju ootavad inimesed seda head ja suurt ideed, mis peaks neile pähe tulema. Seda ei tule! Kuidas saada aru, kas sinu idee on hea. Vastus on, ei saagi! Ei saa ennem, kui oled üritanud seda realiseerida. Kõik, mis sul on, on mingi kiuslik hääl, Sinu sees, mis ütleb, et see, m ida sa teed on täielik jama. Ja ometi sa teed seda. Ja sa käid õiget rada!
  6. Kõik inimesed on sündinud loovateks. Kõigile meile anti lasteaias karp kriiti ja me ei mõelnud seda kasutades, kas meie joonistused meeldivad teistele või mitte. Me võtsime selle karbi kriiti tänulikult vastu ja joonistasime hoogsalt, keele ots suust väljas, maju, autosid, lilli. Sest meile meeldis see. Puberteedi eas on võetud meilt see karp kriiti ära ja antud asemele algebra õpikud. Kuid meie sees on olemas see laps, kes hüüab aegajalt: „Hei, ma tahan oma kriite tagasi!“. Aga me siiski kardama kätt välja sirutada ja need kriidid lauaservalt võtta. Me ei kartnud seda teha lasteaias, miks me peaksime kartma seda teha praegu?
  7. Hoia alles oma põhitöö. See maksab Sinu arved. Jah, midagi pole teha, selleks et sa saaksid olla vaba oma loovuses, peab sul olema töö, mis maksab ära sinu arved. Aga see ei tähenda, et sa peaksid ikkagi tegelema tööga, mis sulle ei meeldi.
  8. Organisatsioonid, kes tahtmatult või oskamatusest ei oska soosida loovust ei suuda võistelda organisatsioonidega, kus loovust hinnatakse. Kui tihti me oleme kuulnud seda, kus juht räägib, et tal on vaja tiimi häid meeskonnaliikmeid. Et kus juht hindab seda, kui hea team player kegi on. Tõenäoliselt sama tihti, kui sedagi, kus need tiimi liikmed siis pöörduvad oma juhi poole sõnadega, et „ma ei tea, mida sina arvad?“. Meil on liiga palju inimesi, kes on armunud PowerPointi ja lasevad liugu teiste inimeste loovuse peal. Aga mis juhtub ühiskonnaga, kus „parasiidid“ ületavad kriitilise massi?
  9. Iga ühe jaoks on olemas oma Mount Everest. Me ei pruugi kunagi jõuda selle tippu, kuid kui me väga üritame siiski jõuda ülespoole lumepiiri, siis ei pea me loodetavasti vanaduspõlves lahkuma siit ilmast tuhmide silmadega
  10. Mida andekam keegi on, seda vähem ta vajab abi tehnoloogiast. Van Gogh –i värvi palettil oli ainult kuus värvi. Ei ole mingit seost loovuse ja tehnoloogia vahel, mida Sa kasutad. Tehnoloogia taha saab ainult peita oma võhiklikust
  11. Ära püüa massi hulgast silma paista. Eraldu sellest. Kõik eksisteerivad ärimudelid on valed. Leia enda oma ja see õige. Teame ju küll seda noort poissi, kes astub bussi pealt maha, unistades suurtest tegudes suures linnas. Viie aasta pärast leiame ta ikka seal samas restoranis ettekandjana ja kui hästi läheb, siis pole võib-olla unistus surnud temas. See, mis ta valesti tegi, oli see, et ta tahtis saada sama heaks kui teised.
  12. Kui lepid valuga, ei saa keegi sulle haiget teha. See on valus. Midagi luua ja selle nimel midagi ohverdada on valus. Kuid tõsiselt üritada panna oma tegevusse loovust, on kõige vahvam elamus üldse, mida Sa saad endale lubada
  13. Ära sea oma sisemisi väärtusi samale pulgale kellegi teise (väliste) väärtushinnangutega.
  14. Vara surra pole popp. Seda on natukene imelik öelda, aga loovus ei käi kokku alkoholi ja narkootikumidega. Ei maksa võtta eeskuju sellistes iidolitest Jimi Hendrix või Charly Barker. Narkootilised ained ei aita loovusele kaasa!
  15. Oma loovuse kasutamisel pead oskama tõmmata punast joont, et kus lõppeb loovus ja kus läheb äri. Raha teha pole patt, aga kui sa tahad jääda lõpuni loovaks, ära kipu iga asja eest raha küsima. Sellega sa kaotad oma vabaduse. Sa annad kriidid vabatahtlikult käest
  16. Asju saab osta, kirge mitte. Ainukesed inimesed, kes saavad maailma muuta on need, kes tahavad seda teha.

laupäev, 24. veebruar 2007

24. veebruar

On inimesi, kellel meeldib elada korteris ja on inimesei, kelle meeldib elada majas. Ja ikka on siis hea vaielda nendega, et kus parem on. Ja loomulikult ei sünni sellistes vaidlustes mingit tõde. Aga hea on ikkagi sõpradega sumiseda, eks ju?
Aga on üks asi, mida korteriomanikud ei saa kunagi kogeda - tunnet, mis on, kui lähed hommikul vara, unesoojana ja isegi natukene pahurana, ja paned lipu vardasse. See on kuidagi uhke ja eriline tunne... Tahakski teile, sõbrad, just seda tunnet ja emmotsiooni tänase päeva puhul soovida!
Oma riigi terviseks!

esmaspäev, 19. veebruar 2007

Kas oma tööandjat peab armastama?


Lühike vastus on, et ei pea. Oma tööd peab armastama ja hea tööandja on see, kes võimaldab sul oma armastusega tegeleda.
Viimasel ajal on blogosfääris palju juttu sellest, et mida tähendab kirg oma töö vastu ja kas seda peab üldse olema ja kui palju peab seda olema ja mis minu jaoks on küsimuste küsimus, et kui seda pole, kas seda saab tekitada?
Algatuseks.. kuidas ära tunda, kas inimene armastab tööd, mida ta teeb? Kathy Sierra usub, et eksisteerib neli lihtsat küsimust, millest seda ära tunda:

  1. Millal sa viimane kord lugesid raamatut või artiklit, mis seotud sinu tööga? Et siis ütle, mida sa loed ja ma ütlen, kes on sinu sõbrad/mis tööd sulle teha meeldib, oleks Eesti vanarahval tarkus varnast võtta :)
  2. Kas oskad nimetada vähemalt kahte olulist inimest oma valdkonnast?
  3. Kas oled valmis kulutama raha, et osta endale vajalikku töövahendit?
  4. Kui sa selle töö eest raha ei saaks, kas sa siiski tegeleksid sellega?

Kathy räägib ka sellest, et kui sa tööandjana tahad, et sinu inimesed armastaksid sinu firmat, siis lase neil teha, mida nad tahavad ja mis neil on vaja teha ning get the hell out of their way.

Phil McKinney oma blogis lisab juurde, et kui sa tunned, et sulle ei meeldi see töö, mida sa teed, sa ei tunne selle vastu mingit kirge (ehk siis sa ei läbi eelnevat 4 küsimuse testi), siis... elu on liiga lühike, et tegeleda ebameeldivate asjadega.

Aga küsimusele, kas on võimalik inimestes äratada kirge oma töö vastu, pean vist vastama, et ega ei ole ikka küll. Kõik, mida saab teha, on see, et tekitada inimestes äratundmine, et see töö pole nende jaoks.

Muideks, teate sõbrad, milline rõõm ja mõnu on töötada tiimis, kus kõik armastavad seda tööd, mida teevad (aga mitte alati tööandjat)!

kolmapäev, 14. veebruar 2007

Loovuse virgutamine

Eile sai käidud Kidroni loovuspsühholoogia loengus ja asi, mida ma tahan sellest loengust siia üles panna on punktid, mis peaksid aitama inimestel loomevõimet nö. virgutada. Eriti ma tahan pöörata tähelepanu viimasele punktile! :P

Et siis:

· Virgumishetkede kasutamine - silmas peetakse seda, et kõige produktiivsem on inimestel tavaliselt aeg peale ärkamist. Noh, vaieldav...
· Loominguliste probleemidega tegelemine sobival ajal
· "Algaja vaimu" e. esmaavastaja entusiasmi hoidmine
· Paraja laiusue ja sügavusega probleemiseade
· Kaasahaarava otsinguülesande seadmine
· Häälestumis- ja keskendumisrituaalid
· Ideepanga loomine probleemi varaseimast lahendustest
· Ideaalse probleemilahendaja arvatava tegutsemise äraarvamine
· Uute ideede leidmine võimalikult rohkel arvul
· Edasiviivate küsimuste väljamõtlemine
· Kestev keskendumine otsinguülesandele - probleemi üle regulaarne mõtlemine
· Poolelijäänud ja lahendamata küsimuste jonnakas käsilevõtt
· Probleemi lahtikangutamine senisest käsitlusest ja uudne lahtimõtestamine
· Mõtlusse (meditatsiooni) süüvimine
· Hea lahendi visualiseerimine kujuteldaval ekraanil
· Küsimuse üle järelemõtlemine erinevais kohtades
· Innustavate (mõtterikaste) kaaslaste leidmine

kolmapäev, 7. veebruar 2007

Iga algus on raske

Nii nad räägivad... Mõtlesin, et teeks ka endale blogi. Et mõnikord on kohe selline tung jagada (huvitavaid) mõtteid ja ideid...Vaatab, mis sellest välja tuleb.
Ja mis kõige raskem oli? Nime panek loomulikult :)
Aga nüüd on ta siis tehtud.. Kohe selline vägevam tunne :)