Hmm.. mis karm pealkiri... :)
Aga minu käest küsiti siin paar päeva tagasi, et mis vahe lihtsalt tuvusel ja sõprusel. Et mis ma arvan. Ja viimasel ajal on need mõtted ka niisama pähe trüginud.
Minu jaoks tundub asi tegelikult lihtne - usaldus. Täpsemalt usalduskrediit. Kui seda "valuutat" on piisavalt, siis on sõprust küll. Kui seda aga pole, siis pole midagi... Selles valguses omandab muidugi ütlus, et tööl ei ole sõpru, on vaid head kolleegid, hoopis uue varjundi, kas pole? On mida mõelda :)
Kui viitsite, siis kommenteerige!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
Lugesin siin üks päev su juttu ja täna..eh..dushi all.. :) mõtlesin, et mul on vist sõbrad need, kellega ma aeg ajalt kokkulepitult kohtun (noh, et mitte peol ei jookse üksteise otsa vms) ja kellega tahaks juttu rääkida ja noh siis oma abi pakkuda ja tuge vastu saada. Iga sõber pole just soul mate, aga midagi sinnapoole ikka. Et noh.. selle usalduse kohta ei oskagi öelda...et see vist käib automaatselt kaasas.
mina nt vöin usaldada inimest, kes ei ole mu söber, nt on keegi keda ma tean, aga meil ei ole aega vöi tugipunkti söbraks saamiseks, aga ma usaldan teda. Minule söber on see, kes suudab peegeldada mind, kelle käekäigule ikka mötted uitavad jne. usaldus peab olema ja soov teda näha:)
Inimesi on erinevaid, mõned tahavad suured sõbrad olla siis, kui sul läheb kõik hästi ning juhul, kui sa satud nö põlu alla - on kohe kadunud. Minu jaoks on sõber see, kes on minu kõrval alati - nii headel kui ka halbadel aegadel.
Postita kommentaar